OLNUD LAVASTUSED/SÜNDMUSED | Tulekul
"PÜHA BERNARDI PÄEV"
Padise kloostris 18., 19. ja 20. augustil 2007
Pärimusteatri Loomine ja Padise valla koostöös
___________________________________________
Päevade keskseim sündmus:
Pärimusteatri Loomine etendus TEEKOND VALGUSE RIIKI
“Teekond valguse riiki” on näitemäng Püha Bernardi tõe leidmise teest.
Püha Bernardi peetakse Tsistertslaste ordu eluleaitajaks ning tsistertslasi nimetatakse sageli bernardiinideks.
Esimene tsistertslaste klooster Baltikumis rajati 1205. aastal Daugava jõe paremale kaldale
ning see sai nime Dünamünde. Selle kloostri järeltulijaks saigi Padise klooster.
Tsistertslaste ordu looja maailmapilt lüüakse kõikuma.
Kas kõik, mis tehtud, oli õige? Kas on veel kunagi võimalik hingele rahu saada?
Püha Bernard on tabavalt öelnud: "Surm on elu värav."Autor – Karl Berg / Lavastaja – Raivo Trass / Kunstnik – Killu Mägi
Osades – Arvi Mägi (Viljandi "Ugala"), Raivo Rüütel, Sten Zupping, Kersti Tombak, Janek Joost
Esietendus 18. augustil 2007
Päeva kogu kava:
12:00 – päeva lõpuni / Kloostri pargis keskaja laat, laste mänguplats.
Ajastutruu toit ja märjuke. Mõisatallis näitused “Hansarõivad” ja “Keskaegne peakate”.13:00 – 13:30 / Kloostri pargis lasteetendus muinasjutt “SIGAMEES SIIMEON” (vt. lisa SIIT) 14:00 – 14:40 / Avanesid etenduse “Teekond valguse riiki” publikule kloostri väravad.
Kuni etenduse alguseni oli võimalik tutvuda keskaegse mungaeluga.
Gregooriuse laul ansambli Vox Clamantise lauljate esituses.
14:40 – 15:40 / Kloostri sisehoovis etendus “TEEKOND VALGUSE RIIKI”Päev jätkus nii kloostris kui kloostri ümber. Oli võimalus maitsta nii kloostriköögi roogasid
kui talupojatoitu väljaspool kloostrit, tutvuda ürditõmmisega ning seda koju kaasagi osta.17:00 / Kloostri kirikus ajalooline vestlus Padise kloostrist ja tsistertslastest Jaan J. Leppiku eestvedamisel
Avatud oli telkimisvõimalusega laagriplats
Järgmiste päevade varahommikutel toimus PALVERÄNNAK Padise kloostrist Harju-Madise kirikusse
PADISEL RÄNNATAKSE TAGASI KESKAEGA
Liina Valdre, "Eesti Päevaleht" 06.08.2007
http://www.epl.ee/artikkel/395219
KESKAEG TULI PADISELE
Kärt Einlo, "Maaleht" 09.08.2007
http://www.maaleht.ee/?page=Kultuur&grupp=artikkel&artikkel=9443
TÄNAME
PADISE VALD
EESTI HOTELLI- JA TURISMIMAJANDUSE ERAKOOL
Leemet Vaikmaa (Padise vallavanem) / Vello Raudla / Elisa Taimre / Kärt Einlo / Pärnu Linavabrik
Pikemalt toimumiskohast ja osalejatest/tegijatest:
-- PADISE VALD (www.padise.ee) --
Soome lahe lõunakaldal, ainult poole tunni autosõidu kaugusel Tallinnast läänesuunas, asub keset kaunist loodust väga rikka ajaloolise pärandiga Padise vald. Siin on asunud muistne kaubateede ristumiskoht, mida meenutab linnusepaik kunagisel maa ja mere piiril.
XIII sajandil saabusid mungad-tsistertslased, kes rajasid Padise kloostri ja hilisemad kihelkondade sümbolid – kirikud Harju-Madisel ja Harju-Ristil. Padise mail pani eesti rahvusliku kooli rajaja B. G. Forselius aluse esimestele koolidele juba XVII sajandi lõpul – 1683/1684 aasta talvel.
Siinseteks väärtusteks on mõisad Padisel, Vihterpalus ja Hatus ning XX sajandi teisel poolel rajatud Padise keskus. Valla suur territoorium – ligi 370 ruutkilomeetrit ning siinsed 51 kilomeetrit mereranda, soodus asukoht ja kaunis loodus loovad inimestele head eeldused elamiseks, töötamiseks ja puhkamiseks.-- TSISTERTSLASED JA PADISE KLOOSTER (www.padiseklooster.ee) --
-- Gregoriaani ansambel VOX CLAMANTIS (www.voxclamantis.ee) --
28. märtsil 1098 sai Prantsusmaalt Molesmist pärit mees Robert paavsti legaadilt Lyonis loa asuda koos kahekümne mõttekaaslasega üksikusse vaiksesse paika Citeaux´sse (lad k Cistertsium) Dijoni lähedal ja asutada seal klooster. Esialgu olid kloostri reeglid väga karmid ja seetõttu peletasid paljusid eemale. Alles 1112. aastal, mil kloostrisse astus 21-aastane burgundia aadlimees Bernard koos oma kolmekümne kaaslasega, algas tsistertslaste mungaordu kiire kasv. Bernardist sai hiljem kiriku pühak.
Esimene tsistertslaste klooster Baltikumis rajati 1205. aastal Riia lähedale Daugava jõe paremale kaldale ning see sai nime Klausberg, hiljem Dünamünde. Oletatavasti 1254. aastal rajasid Dünamünde kloostrist pärit mungad Padisele Kloostri jõe äärde väikese kabeli. Nad olid saanud siinsed valdused juba 1220ndatel aastatel kingituseks Taani kuningalt rahva ristiusustamise eest ristisõdade käigus.
Kuna Saksa Ordu võttis Dünamünde kloostri üle 1305. aastal, ei jäänud kloostri vendadel muud üle, kui end Padisel põhjalikult sisse seada. Alles 1317. aastal alustati kloostri sulushoonestiku ehitamisega. Jüriöö ülestõus 1343. aastal, mille käigus kroonika järgi tapsid eestlased kloostris 28 munka ning põletasid ja rüüstasid, andis ainult osalise tagasilöögi kloostri arengule. 1400. aasta paiku saavutas klooster täieliku õitsengu, mil lisaks ulatuslikele valdustele Eestimaal olid kloostril valdused ka Helsingi ümbruses Lõuna-Soomes.
Luterlikust reformatsioonist 16. sajandi 20ndatel aastatel jäi klooster puutumata, siin tegutseti edasi jätkuvalt katoliiklike kaanonite alusel. Alles Liivi sõja eel 1558. aastal võttis Saksa Ordu kloostri üle ning saatis vennaskonna laiali, muutes kloostri kindluseks.
Liivi sõja ajal (1558-1583) oli klooster vaheldumisi rootsi ja vene vägede valduses, lõpuks 1580. aastal vallutasid rootslased kloostri tagasi. Ägedast piiramisest ja sündmustest Padisel kirjutab Balthasar Russow oma kroonikas.
Pärast Liivi sõja lõppu kuulus Eestimaa Rootsi kuningriigile. Kuningas Gustav Adolf kinkis 1620. aastal kloostri Riia toomhärrale Thomas Rammile teenete eest Rootsi kuningale Liivi sõjas. Rammide perekond müüs oma valdused Lätimaal ning kolis perekonnaga Padisele, ehitades kloostri kiriku ümber kahekordseks eluhooneks. Kloostrit kasutas Rammide perekond kuni 1766. aastani, mil see välgust süüdatuna põlema läks ja suuresti hävis. Seejärel otsustati ehitada kloostri kõrvale mõis ning veel säilinud kloostriruume kasutati majapidamisruumidena.
Gregooriuse muusika on ühehäälne vaimulik laul, mille juured on kristluse-eelses ajas. See on väga tekstikeskne, lauseehituse ja sõnarõhkudega ülimal määral arvestav laululiik, mis pärineb juudi sünagoogist.
Noodikirja selle laulu levitamisel ei kasutatud, tegemist on suulise traditsiooni ajastu muusikakultuuriga, mis sarnaselt rahvalauluga levis suust suhu ning õpetajalt õpilasele. See on muusika, mida mungad retsiteerivad kloostrites tund-tunnilt ja päev-päevalt.
Psalmilaul on ühest küljest väga kanooniline ja lihtne, teisalt aga improvisatsiooniline ja kaunistusterohke nähtus.
Padisel astusid üles ansambli lauljad Raul Mikson, Meelis Hainsoo ja Jaan J. Leppik
-- Ajastutruud sööki ja jooki pakkus Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool (www.ehte.ee) --
Eesti Hotelli- ja Turismimajanduse Erakool (EHTE), mis tähistas 2007 aastal oma 11. sünnipäeva, on Eesti vanim ja suurim turismikool. EHTE-s saab õppida hotelliteenindajaks, toitlustusteenindajaks või turismiettevõtjaks, saab omandada rakenduskõrghariduse hotellimajanduse, reisikorralduse või toitlustusteenuste korralduse erialal.
EHTE õppejõud ja toitlustuse valdkonna õppurid pööravad tõsist tähelepanu toidukultuuri arenemisele Eestis läbi sajandite. Nad on tõsiselt huvitatud Eesti rahvuslike toidutraditsioonide arengust, mis saanud mõjutusi nii naabritelt, vallutjatelt, mõisatest kui kloostritest ning kergitavad põnevusega sajandite tolmunud katet vanadelt retseptidelt ja elustavad neid tänaste huviliste tarvis. Ajastule iseloomulikud toiduained ja valmistusviisid võimaldavad kaasaegsel inimesel leida osakese autentsest ajaloolisest keskkonnast.
Pakutakse toite, mida tõenäoliselt sõid 14.-16. sajandil Padise kloostri mungad ja ümberkaudsed pered.
Padisel pakkusid toite EHTE toitlustajad: Kerli Juhkam, Triinu Lepp, Regina Soodla, Maria Toomlaid, Jaanika Jõesaar, Reelika Eerik, Tõnis Vaikmaa, Nikita Vassitsev, Indrek Pais
-- KESKAJA LAAT --
Mesi – Antti ja Tiina Hunt Raudale talust
Sepp – Alvar Heiste Raplast
Viltija – Hilda Rütter Koselt
Puutööd – Toivo Toompuu ja Tiia Taits Padiselt, Tiit Valts Padiselt
Keraamik – Aivar Rumvolt Võrust
Siidimaal ja kivi – Eva Raudkivi Padiselt
Kaltsuvaibad, kindad, sokid – Helju Koppelmann Padiselt
Käsitöökaardid – Laura Raudkivi Padiselt
Klaasitööd – Klaasi Jaan Läänemaalt
Mandlimüüjad – Sweetland OÜ Tartumaalt
Ürdid – Lilleoru talu Vaidalt
Kala – AS M.V.Vool Vihterpalust
Ravimtaimed – Anneli Pärlin Kaseperest
Raamatud ja info – Elika Laanes Padiselt-- NÄITUSED MÕISATALLIS --
“Hansarõivad” – Viljandi Muuseum / “Keskaegne peakate” – Eesti Rahvakunsti ja Käsitöö Liit ning Kullo lastegalerii-- PALVERÄNNAK PADISE KLOOSTRIST HARJU-MADISE KIRIKUSSE --
Palverännakud said alguse paar tuhat aastat tagasi, mil kristlased hakkasid rändama Jeesus Kristusega seotud paikadesse, et saada kogemus õnnistusest, mida võis tuua pühaduse lähedus. Kuna palverännak on oma olemuselt vaimne, mitte materiaalne nähtus, pole Eestis toimunud keskaegsete palverännakute kohta palju teada. Eestis olid katoliiklikul ajal (13. saj. – 16. saj. I pool) palverännakute tuntuimad sihtkohad Tallinna toomkirik, Padise klooster, Vastseliina linnusekabel ning Viru-Nigula Maarja kabel.
Püha Bernardi päeva palverännak algab Padise kloostrist ning kulgeb Harju-Madise kirikusse (teekond 8 km), mille eelkäija – esialgne kabel – oli rajatud Padise kloostri maadele.
Rahvasuu kõneleb aga Madise kiriku loomisest: “Kord möllas kange torm Paldiski lahe kohas merel. Hukkus palju laevu. Üht kandis tuul ranna poole. Kapten palvetanud ja lubanud rannas olevale künkale kiriku ehitada, kui maale saab. Pääseski maale ja ehitas kiriku. Kapteni nimest Madis saanudki kirik ja kihelkond omale nimed."-- MEESKOND --
Heli Nurger (projektijuht) / Maite Kotta (ürituse trükiste kunstnik) / Marika Laanes (Padise kooli huvijuht) /
Heindrig Paabut, Ardi Nork (lavameistrid-turvamehed) / Angela Randmets ning Triin Nork ja Kerstin Ramjalg
(laste mänguväljaku mängujuhid) / Eva Raudkivi (laada peakorraldaja) / Reet Randmäe (õmbleja) / Tatjana Kuuse (kokk) / Rein Kiviorg (ehitusmeistrite tööde juht) / Ahti Veskaru, Mati Kariler, Hannes Oolma (ehitusmeistrid) /
Enno Kiviorg (puutööd) / Tiit Valts (heakord ja puutööd) / Erika Kaljusaar (projektijuht) / Liina Eenmaa (projektijuht)